absoluutne. Isa võis oma lapse llu jätta või mitte, isa võis müüa lapsi orjusesse. Isal oli õigus lapse elu ja surma üle. Kõik mida poeg omandab muutub isa omandiks. Isavõimu normaalseks lõppemiseviisiks oli isa surm. Kuid see võis lõppeda ka erilise tehingu teel kui isa poja vabastab. Selline oli ajalooline lähtekoht. Isa ja laste vahelised varavahekorrad teevad läbi arenemise ja siin laste varaline iseseisvumine läheb sama teed nagu orjadegi puhul. Nagu orjadel andsid ka isad oma täiskasvanud poegadele osa vara ise majandamiseks nn.peculium. Justinianuse ajal kõik poja poolt omandatud iseseisev vara kannab nimetust bona adventicia. 22.Eestkoste ja hooldus Igas ühiskonnas leidub isikuid, kel puudub küllaldasel määral arusaamine ja oskus oma asju ajada s.t nad on teovõimetud. Siia kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed. Siia arvati ka vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad
Teoreetiliselt ei saa olla pojal mingit vara ja ta on kohustatud kõiges isa käsku täitma. Nendest pingetest tulenevalt kardeti hirmsasti isatapjaid (parritsiid). See oli üks hullemaid kuritegusid peale keisri reetmise. Hilisemal ajal isavõim nõrgeneb. Lapse äraviskamise õigust keelatakse. Orjusse müük kaob ja siseriiki müümist piiratakse. Isegi isa kodus karistamise õigust piiratakse. Varaline vahekord laste ja isa vahel muutub nagu orjadegi puhul. Isad annavad oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majapidamiseks. Peale selle määrati Augustuse ajal, et kõik see mis poeg sõdurina on omandanud kuulub talle ja on lahus isa varandusest. Perekonda võidi võtta ka võõraid mittelihaseid lapsi, mida võib nimetada ka lapsendamiseks laiemas mõttes. See tähendab siis võõra isiku perekonda võtmist.Toimus esialgselt rahvakoosolekul ülempreestri osavõtul ja nii lapsendaja, kui ka lapsendatava juuresolekul.
annaabi.ee 
