.......................................................... 7 2 Kultuuri pärtolumaa Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi
5.3 Vihmametsade jõed Vihmametsa sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas. See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi Lõuna-Ameerika mandri ja suubub Atlandi ookeani. Aafrika vihmametsade alal voolab veerikas Kongo jõgi ja veel ka Ogooue jõgi. Veel voolab Lõuna- Ameerikas Orinco jõgi. 13 5.4 Millised mullad seal enamjaolt esinevad Vihmametsades on puna- ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Sageli sisaldavad mullad kiiresti murenenud kivimite jäänustest, raua- ja alumiiniumiühenditest koosnevaid setteid. Sel juhul nimetatakse neid ferraliitmuldadeks. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad, sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses
annaabi.ee 
