Kae sõs, ku pulme peeti [seitse] päivä. Ma esi olli ka sääl ja sai mõne tsilga viina. H II 52, 218/29 (10) < Räpina -- J. Poolakess (1895) Vale- ja absurdinaljade näiteid 1. Tüüp tingnimetusega "Suurejooneline pulm" -- pole ilmselt kattuv norra jutuga AT 1961, kuid osa siinseid motiive põimub ka sarja AT 1960 alltüüpidesse. Kivita Mats taht tütart mehele panna. Et ta üle küla rikas old, taht ta kua ästi suured pulmad teha. Este pand ta kohe kaks kuuenädalist orikast aeda pulma aaks tappa ja nuumand seitse pääva ühtepuhku jumalaviljaga. Siis akand ta pulmaõlut tegema ja pand terve kilimitu (12 toopi) linakseid likku. Sellest teind ta viis voati virrvommi (lahjemat õlut) ja kolm voati ästi kanged karamommi, mis kohe miest mässib. Juhtund külamies tulema, Mats kiit omal ästi kange õlle olema ja toond külamehele kapaga oma karamommi mekkida. Ise mõeld: "Soab näha, kas võtab mehe pikali!" Mies joond, soand süda täis,
lähed ning nemad su läbi akna sisse lasevad, siis tönnivad nad ka. Sellepärast peabki nende vastu pisut hea olema." Aga äkki ei huvitanud Indrekut enam sõber Metslangi elutarkus, nagu polekski ta tema sõber, vaid mõni teab kes sootuks ükskõikne inimene. Ta ainult imestas, mida ta küll temas äkki oli huvitavat leidnud, kui ta oli temast eemale hoidunud paar aastat ja kui ta jäi temast eemale ka nüüd, nagu ta seda tundis selgesti. Kõik oli alanud linalakast ja hallist orikast, just neist kahest, sest kujutlusvõime oli aimanud siin asju, mida võib-olla polnud üldse olemaski, ja lõpu magas ta välja kuuris õlekubudel. Aga see kuur ja õlekood said millegi uue alguseks. XXIV. Indrek ei võinud midagi sinna parata, et ta veel kaua pidi sellest mõtlema, kuidas see tüdruk talle kurgu alla pugenud, nagu poevad kanapojad ema tiiva alla, ja kuidas ta pärast käed paludes tõstnud, kui tema avas akna, ronis aknalauale ja hüppas välja. Aga tüdruku esimene
annaabi.ee 
