§ 10. Üksikisik Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed. Üksikisikute huvisid said kaitsta vaid riigid, st riik toimis vahendajana rahvusvahelise õiguse ja üksikisiku vahel. Tänases rahvusvahelises õiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise õiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel. Valdav arvamus on, et tegemist ei ole originaarsete, vaid sekundaarsete rahvusvahelise õiguse subjektidega. Neil on tuletatud piiratud õigussubjektsus, mille on neile omistanud riigid, juhul kui tegemist on rahvusvahelise õiguse normidega, mis loovad õigusi ja kohustusi otse inimestele ning mis on vahetult kohaldatavad. Selliseid norme leiab näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonis. Üksikisikute rahvusvahelise õigussubjektsuse poolt räägib ka see, et neil on õigus olla mõnede rahvusvaheliste
konventsioonidele lisaprotokollid. Üksikisik. Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed. Üksikisikute huvisid said kaitsta vaid riigid, st riik toimis vahendajana rahvusvahelise õiguse ja üksikisiku vahel. Tänases rahvusvahelises õiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise õiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel. Valdav arvamus on, et tegemist ei ole originaarsete, vaid sekundaarsete rahvusvahelise õiguse subjektidega. Neil on tuletatud piiratud õigussubjektsus, mille on neile omistanud riigid, juhul kui tegemist on rahvusvahelise õiguse normidega, mis loovad õigusi ja kohustusi otse inimestele ning mis on vahetult kohaldatavad. Selliseid norme leiab näiteks Euroopa inimõiguste konventsioonis. Üksikisikute rahvusvahelise õigussubjektsuse poolt räägib ka see, et neil on õigus olla mõnede rahvusvaheliste
annaabi.ee 
