Varaseimad teosed olid ,,Kihnu pulmalaulud" ning ,,Meestelaulud". Hiidtsükli ,,Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud.1970ndal kujunes välja Veljo Tormise omalaadne, Soome-Ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil.Tormise rahvalauluainelise loomingu krooniks on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" , mis on uudne lavazanr, milles on ühendatud regilaul ja tants. Selles on kasutatud Eesti erinevatest paikadest pärit autendseid tekste ja originaalviise. Läbivaks ja kõiki teemasid ühendavaks lüliks on kahest helist koosnev saatusemotiiv, millega teos algab. Paljudes Veljo Tormise teostes on suur osa loitsimisel, inimese ja ,,teise maailma" jõudude suhel, muusika rituaalsel atmosfääril. Tugeva sisendusjõuga teos on ,,Raua needmine". Arvo Pärt on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdisheliloojaid. Juba üliõpilasaastail loodud muusikas väljendub ere omanäoline helilooja isiksus. Pärdi esimesed teosed on
mis oli suhteliselt raske, selgeks õppida (?). Rudolf Põldmäe on 1969. aastal avaldanud väga korraliku ülevaate esimesest laulupeost. Laulupidu oli üks proovikive, kus rahvuslikud tegelased pidid otsustama, kas nad tahavad ettevõtmisega ühineda või mitte. Jakobson osa võtta ei taha, miks, see on arusaamatu, kuna ametlik põhjus oli vene võime kiita. Jakobson esialgu küll siiski olevat toetanud. Tema olevat olnud see, kes noort heliloojat, Saebelmanni toetanud ja õhutanud originaalviise kirjutama. Oli ka otseseid vastased, üheks selliseks oli Johann Köler, kes kutsus üles laulupeost eemale hoidma. Laulupidu ise algab 17. juunil 1869, esialgu kokkusaamisena. Mitmed, kes esialgu olid lubanud tulla, pidid hiljem ära ütlema, rahapuuduse või pika teekonna tõttu. Pole selge, palju koore tegelikult Tartus koos oli. Arvatavasti 44 või 46. Ei ole teada ka lauljate arv. Pakuti, et kõik lauljad kokku oli umbes 800 inimest. Puhkpilliorkestreid oli 5, nendes 56 mängijat
annaabi.ee 
