ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Mitmes prelüüdid on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Rahvuslikus stiilis on kirjutatud kolm Eesti süiti, Fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad ("Hetk", "Laul männile"). Saare loomingusse kuulub ca 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost, 2 vokaal-sümfoonilist teost. Kokku on tal kolm kogumikku rahvaviise. Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja
Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Saare klaveriloomingu hulgas leidub ka selliseid prelüüde, mis on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Eesti rahvaviisidele tuginevaid kolm Eesti süiti ja Fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad (,,Hetk", ,,Laul männile"). Kokkuvõte Mart Saar ja Cyrillus Kreek on väga tähtsad ,, komponendid" meie muusikaajaloos. Mõlemad mehed keskendusid väga pühendunult rahvuslikule muusikale ja andsid endast kõik, et see ka säiliks. Nad teadsid, ning austasid teineteist. Mõlemad heliloojad kasutasid rahvusliku viisi oma loomingus. Mõlemad mehed armastasid loodust, kuid erinevatel tasanditel. Mart Saar nägi loodust kui kunsti ning imetles seda ja kandis edasi muusikasse
annaabi.ee 
