Kõigist ideedest tähtsaim oli hüve idee, mis kätkes endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Selle mõistmine teeb võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk. Mitmekülgseim antiikaja õpetlane oli Aristoteles, kes valdas loodustedusi, loogikat, füüsikat, ajalugu jne. Ta tegutses Ateenas kuhu rajas ka Lykeioni gümnaasiumi. Tema seisukohad on oma eelkäijate mõttearendused. Tema originaalsetel seisukohtadel oli väga suur mõju. Ta kirjutas õpetuse korrektsete järelduste tuletamisest ning vigaste vältimisest. Kõigele vaatamata pidas ta Platoni ideedeõpetust vääraks. Tema meelest võtab idee küll kokku aja olemuse, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele. Ideedel pole iseseisvat olemist. Talle oli loomupärane riiklik ühiselu, ta sõnastas inimese riiklikuks elusolendiks. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee ning seetõttu soovitas ta tugineda keskklassile
kopeeritud teistest germaani seadustest, eriti Lex Alamannorum'ist. Nagu näiteks Add. III: 76, mis väidab, et abielus naised, kes on röövitud, tuleb tagastada. Seega juhtumeid, mida originaalseaduses polnud, on ikkagi käsitletud, ning seda tehti vastavuses Frangi kuninga kristlike eelistustega. 1.2. Nummerdamine - Herold'i versioon Lex Frisionumist sisaldab alajaotust nummerdatud jaotistesse ja paragrahvidesse. See on väga tõenäoliselt Heroldi enda töö: originaalsetel germaani seadustel pole nummerdatud artikleid. Kuigi seesugune numeratsioon pole algupärane, teeb see seaduse käsitsemise palju lihtsamaks ning seega kõik teadlased kasutavad Heroldi jaotust. Mitmel juhul on Herold on lohakas artiklite järjestusega: üks osa seadusest on isegi sattunud tema lõpptöös täiesti valesse seadusesse Lex Thuringorum'i. Mõned artiklite numbrid on välja jäetud ning ``Additio Sapientumis`` esineb Jaotis III kaks korda.
annaabi.ee 
