Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse lähenemise. Peaasi, et on valdkond, kus tuntakse end koduselt. Allikate valik on järgmine oluline samm. Tudengi essee ei saa ega tohigi olla täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma
veebisaidilt, et pärast seda lugeda arvutist või e-lugerist. Üldiselt on võimalik endale e- raamat hankida viie minutiga. (techtarget 2013) 2. E-RAAMATUTE TOOTMINE Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei lasta tavaliselt ühekorraga müügile. Tihti on e-raamatud toodetud juba olemasoleva trükitud raamatu skänneerimise teel. Mõnikord kasutatakse robotic book scanner tehnoloogiat, mis lubab raamatuid skänneerida kiiresti, ilma originaalraamatut kahjustamata. Raamatu skänneerimine loob komplekti pildifaile, mis konverteeritakse tekstiformaati OCR programmi abil. (Firstmonday 2013) Vahel võidakse e-raamat saada lihtsalt olemasoleva raamatu klaviatuuril sissetrükkimise teel. Mõned raamatud avaldatakse vaid digitaalselt. Sel juhul konverditakse tekstifail lihtsalt mõnesse muusse formaati, kuid ka seda mitte alati. E-raamatu trükitud raamatuks muutmiseks on palju lihtsam viis printimine. (Wikipedia 2013) Tavaliselt aga