oli kaasas kantud. XVII sajandil, eriti seoses barokkstiili levikuga arenesid neist vappidest luksuslikud üsna suuremtmelised epitaafid. Epitaafi ülesandeks oli üksikisiku vi perekonna mälestuse jäädvustamine. Siinsed epitaafid pärinevad Saaremaa maakirikuist, kust need XX sajandi algul linnusesse hoiule toodi. Kirdetiivas paikneb suurem dormitoorium , kus näeme originaalpiitadega 1976. a. restaureeritud suurt kaminat ning Vahitorni ümbritsevasse sahti, nn. Lviauku avanevat ust. Legendi kohaselt peetud sahti phjas metsloomi, kelle ette olevat siitkaudu visatud surmamistetuid. Tegelikult viib uks danskerisse - kivist kinnisele rdule, kus asub keskaegne käimla. Teine "Lviauku" eenduv dansker oli ühenduses teise dormitooriumiga . Viimane ja kirdetiiva teine saal, kunagine söögisaal , on praegu kasutusel muuseumi ametiruumidena.
Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks ruum. Osa ruumist on massiivsete seintega eraldatud omapäraseks akendeta kambriks, mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule ehk danskerisse. Kirdetiivas paikneb suurem dormitoorium, kus asub originaalpiitadega 1976. aastal restaureeritud suur kamin ning Vahitorni ümbritsev saht ehk Lõviauk. Legendi kohaselt peetud sahti phjas metsloomi, kelle ette olevat siitkaudu visatud surmamõistetuid (vaata joonis 3) . Tegelikult viib uks danskerisse kivist kinnisele rõdule, kus asub keskaegne käimla. Teine "Lõviauku" eenduv dansker oli ühenduses teise dormitooriumiga. Kirdetiivas asub teine saal ehk kunagine söögisaal (Vaga,1957).
annaabi.ee 
