H.P.Luhn (IBM)kasutas 1958.a terminit Key Word in Context KWIC indekseerimine. Püüti luua süsteemi automaatindekseerimiseks algselt pealkirjad, hiljem ka täistekst. Pealkirjadest loodi KWIC indeks järgmiselt: iga allika pealkirja kohta tehti alguses üks perfokaart. Seejärel kaarte töödeldi (võib ka öelda, et peakirja töödeldi ehk permuteeriti) ning iga pealkirja kohta tekkis kogum kaarte: I kaart originaalpealkiri; II kaart esikohal on originaalpealkirja teine sõna ja pealkirja esimene sõna on kõige lõpus; III kaart esikohal on originaalpealkirja kolmas sõna ja pealkirja kaks esimest sõna on kõige lõpus; jne st iga pealkirja sõna oli lõpuks otsitav. Kaardid sorteeriti, järjestati alfabeetiliselt ja tulemuseks võis olla trükitud indeks. Indeksis oli iga sõna kohta üks rida, kus oli näha sõna kontekst (ehk teda ümbritev tekst). 20. Kuidas on küberneetika ja matemaatiline infoteooria mõjutanud teaduse arengut
ebakindluse tähises. Tõlkimises ei ole keelte vahel üksüheseid suhteid. Tekib moonutus. Ei pruugita ära tunda originaalnime. Praktikas on mure kohalikele nimepanijatele. Tõlkimine tavaks on ilukirjanduses. Seal tõlgitakse nimesid vabalt. Tõlkimise funktsioon on teine. Nimed on ka kõlaliselt teksti teenistuses, seal on tõlkimisel mõtet, see annab kirjaniku taotlust paremini edasi. Nt raamatute pealkirjades on tõlkimine tavaline, samas viitamisel kasutatakse originaalpealkirja. Perioodika väljaandes ei kasuta tõlkimist. Nimedele on omane suur- ja väike algustäht. Kui suure j aväikese algustähe erinevus tekkis, siis polnud see selle funktsiooniga, mis praegu. 300-400 aasta omadus on, et kirjutame nimesid suure tähega. Rööpselt ei saa vaadata suure tähega ja nimesid. Kõiki nimesid ei kirjutata suure tähega. Maailmas on keeli, mille puhul ei eristada suuri või väikeseid tähti. Nime meelevaldsus e subjektiivsus. Oluline nime tunnus
annaabi.ee 
