tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid. Schrecki nimi tähendab saksa keeles terrorit või õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem Dafoe). Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot. Valisin filmi vaatluseks seetõttu, et vampiiriteemaline müstika on mulle lapsepõlvest peale omaette huvi pakkunud, ilma et oleksin neid hirmsaid koletisi küll lausa idealiseerinud. Aga
Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima. Viive Ernesaksaga tekkis suur sõprus ja tema leidis, et kui juba siin oled, hakka ka originaalmuusikat kirjutama. Nii see läks. Olen lähedalt näinud mitut uut näitlejate põlvkonda Elmo Nüganeni viimase lennu noorteni välja. Aga mida ma räägin praegu noortele sellest, kes oli näiteks Lisl Lindau? Ise olen temaga lähedalt kokku puutunud, sama etendust teinud. Või Eskola, Mandri või Panso, kellega olen isiklikult suhelnud... Mikiveriga olen tohutult palju koos teinud, Komissaroviga. Tõeline tundekool olid minu jaoks Sapiro proovid. See, kuidas ta oskas kõike
annaabi.ee 
