liigsöömine ehk KMP söömishäire , tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toituvussõltuvusmudel. Põhjused KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole, millal iganes tunneb, et peab end tujust ära olles lohutama. Aja jooksul kinnitub tunnetus ajutegevuses ning õpitakse selgeks harjumus, et toit aitab leida lohutust. Iseloomulikud tunnused Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis– või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Sageli võidakse tunda end
• Tegevuspotentsiaalid nii sensoorse teabe vastuvõtmise kui ka liigutuste ajal. • Paljude neuronitega nii, et esimese puhul laenglemine harv, aga kui loom pöörab silmad Muster asetatakse 5 minutiks patsiendi peopesale, seejärel asetakse jadasse tagasi. Patsiendi objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt. ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit. • Mõned neuronid tundlikud objekti nn. Haaramisomaduste suhtes- suurus, orientatsioon. • Neuronitele omane reageerimisvõime liikumisele ja silmade asukohale silmakoopas- sakaad Patsiendi ülesandeks on leida jadast dublikaat juba kord katsutud-tuttavale kujundile. reguleeritakse, et objekt satuks foveale. Tagumise kiirukoore kahjustuse tunnused
annaabi.ee 
