mälestustahvlid. Mälestustahvlid valmistas kunstnik V. Melnik. Mälestustahvlid pühitsesid prof. H. B. Rahamägi ning õpetaja O. Lauri. Vasakul tahvlil kujutati lipu pühitsemist 1994. aastal. Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge lipu all. Originaallipu saatus okupatsiooni ajal Peale lipu 50. aastapäeva anti see EÜS-i poolt ERM-i hoiule. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜS-i tegevuse. EÜS-i esimehe K. Auna eestveamisel vahetati ERM-is originaallipp dublikaadi vastu. Originaallipp maeti viljandis maa sisse. 1942 kaevas Aun lipu maast taas välja. Aasta hiljem peitis ta selle oma Tartumaal asuvasse tallu. Lipu asukohta teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige. Originaallipu saatus peale okupatsiooni 26. detsembril 1991.a võeti lipp peidupaigast välja. 24. veebruaril 1992.a anti lipp taas EÜS-ile. 23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel.
saabus värvikolmikule Eestis pikk, pilkane öö. Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi
Hermanni tornis, siis saabus värvikolmikule Eestis pikk, pilkane öö. Välismaal elas Eesti lipp avalikult siiski edasi. Peale esimese sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva tähistamist 1934. aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜSi tegevuse. Seltsi eestseisuse liikmed otsustasid päästa rahvale nii tähtsa lipu. 1940. a. augustis vahetati originaallipp ERMi varakambris duplikaadi vastu ning Seltsi esimehe Karl Auna eestvõttel maeti ajalooline lipp Viljandis maa sisse. Kartusest, et lipp pole piisavalt niiskuskindla kasti sees, toodi see 1942. a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse
annaabi.ee 
