Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.htm (15.10 2012) originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga. Erinevalt riistvarast müüakse tarkvarapakett isikule või organisatsioonile, kes ennast tootja esindaja juures registreerides sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused, niihästi tootjapoolse garantii kui kasutaja õigused.22 22 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 4
omandamisega. Esimest võib pidada varguste kilda kuuluvaks, teine on täiesti normaalne nähtus, mis oma toodete tasuta jagamise kaudu võimaldab paljudel väikestel tootjatel end turul tutvustada.53 Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. Üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga.54 Kirjandusteoste piraatlus Ajakirjade ja eriti ajalehtede toimetused käivad autorite artiklitega ümber nagu just heaks arvavad: lühendavad, muudavad teksti ja pealkirju, paigutavad ümber lõike ja nõnda edasi. Seda valdavalt autoritele isegi teatamata. Autorikaitse seisukohalt on artiklis isegi kahe sõna 50 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus- kas pahe või kuritegu? Ärileht.ee, 17.04.1996, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.arileht