nurksulud tekstist eemaldamist, rist teksti rikutust ja asteriskid lakuuni. Lisaks traditsioonilisele jaotusele peatükkideks osutatakse veerisel lausete alguse puhul Berliini akadeemilise väljaande (1831) paginatsioonile, mille järgi Aristotelesele tavaliselt viidatakse: neliknumber osutab selle väljaande leheküljele, täht veerule ning viimane number reale. Kaldjoon tekstis märgib vastavalt uue veeru või lehekülje algust. Viiteid originaalkeelele, mis on tekstist lahutamatud, antakse tekstis tavalistes ümarsulgudes (ega eraldata neid märkustesse). Lisad Kasutatud kirjanud 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2. http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/
Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel. Üks Vanuatu Vabariigi riigikeeltest. Emakeelena kõnelejaid ~10 000 (2011). dekreoolistumine – Dekreoliseerumine toimub siis, kui kontaktis on kreoolkeel ja keel, millest see kreool välja kujunes. See toob kreoolkeele originaalkeelele lähemale. duaal – ehk kaksus. Kasutatakse paaris nimisõnade puhul. käed, silmad. esimene häälikunihe – EHK Grimmi seadus. Esimese hääliku nihke kapitaalsus seisneb selles, et ta eristab germaani keeled muudest indoeuroopa keeltest. I häälikunihe toimus ühisgermaani keele ajal umbes 11 saj eKr. I häälikunihe mõjus klusiilidele. 1) helitud klusiilid -> helitud frikatiivid k-h, p-f, t-th 2) helilised klusiilid -> helitud klusiilid g-k, b-p, d-t, gw-kw
annaabi.ee 
