Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku. Eestis on see ühe asula piires kasutatavate nimede kogum. Eestis on eristatud 2 rühma: dominantnimed (= koha staatus paistab millegi erilise poolest silma) – nende järgi moodustame teisi nimesid, nt mõisanimed. Annelinn sai nime Anne karjamõisa järgi. orientiirnimed (= nimed, mille järgi liigeldakse maastikul, aga ei pea olema dominantnimed). Orientiirnimed võivad linnas olla nt kaubamajad, külas nt kõrtsid või sillad, merel nt neemed, tuletornid. Tänapäevased orientiirnimed märgivad sageli isegi liiklussõlmi kiirteedel, samas sildu eriti enam pole. h) Nimepesad (Kellamägi, Kellamäe jõgi, põld, Kellamäealune jne) - üks nimi on aluseks ka teistele nimedele. i) j) Muud inimetekkelised objektid (artefaktid)
miks nimesid tihedamalt: vaheldusrikas maastik, mida kohtab Kagu-Eestis, kus künklik. Teine on rannikupiirkond, kus mõned rannaalad keerulise joonega, seal on merel, lahtedel nimed. Asutustihedus tingib nimetiheduse kasvu. Vaadates Eesti põhikaarti: Kagu-Eesti nimerikas, Kesk-Eesti hõredalt nimedega kaetud. USA andmebaasis, mis hõlmab kogu maailma, seal on 6 mln nime. Nimi väljendab inimese huvi objekti vastu. nimi kaob, kui objekt ise kaob või kaob huvi selle vastu. dominantnimed ja orientiirnimed. Varem oli dominantnimedeks mõisanimed. Dominantnimedel mõju asutuspildi kujunemisele. Nt küla võis oma algse nime kaotada mõisa nime tõttu. Kui muutusid vallanimed oluliseks, siis vallamajade juurde tekkisid uued asulad. Kõige suuremad majandid mõjutasid inimeste teadvust majandinimed tähistasid asulaid. Orientiirnimed orienteerumiseks maastikul. Tihti erinevatel inimestel erinevad nimed. Meresõitjad orientiiriks rannaobjektid, neemed. Teel liikujad nt kõrtsinimed, sillanimed