Latntne õppimine on õppimine, mis ei ole demostreeritud samal ajal kui see ilmneb. Latentne õppimise korral õpitakse ära mingi uus käitumine, kuid seda ei kasutata enne, kui selle eest pole ootust kinnitust saada. Kognitiivne kaart- vaimne esitlus, või pilt, ümbrusest. Kognitiivsed kaardid arenevad välismaailmast kogemuste saamise teel, isegi kui sellel ei ole avalikku vastust. Näiteks: Inimesed loovad oma ümbruskonna kognitiivseid karate, mis põhinevad teatud orientiiridel, Kui nad satuvad uud ümbrusse, kanduvad nende kognitiivsed kaardid konkreetsetele teedele üle. Tolmani järgi on stiimulid organismile signaalideks, mille tulemusel kujunevad kognitiivsed kaardid ja toimub latentne õppimine ilma kinnituse osaluseta. "Stiimulid, mida sisse lubatakse, ei ole väljuvate reaktsioonidega seotud lihtsate üksüheste lülituste kaudu. Sisenevaid impulsse töötatakse tavaliselt keskkontrollruumis ümber keskkonna esialgseks kognitiivselaadseks kaardiks
aastani kasvatati veel samas kohas rühvelkultuure ning eelmisel sajandil kasvatati ka vilja. Kaeve tehti täpselt selles kohas, kus peeti varem mesilasi, kuid pärast mesilaste surma lõpetati see tegevus, samas jäeti mesitarud alles. 7 Joonis 3. Rohumaakaeve asukoha skeem Kolmas sügavkaeve on tehtud Liisoja talu lähedal metsas, Karjärvel, Konguta vallas, Tartumaal. Sügavkaeve orientiiridel B:58⁰17’ 39,29’ ja L: 26⁰23 48,74’’ (X:6464019.8 Y:6405358.7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal
annaabi.ee 
