objektides orienteerumisega. Inimene, kes puutus elus kokku uue objektiga, satub sageli ärevusse, elab läbi selliseid tundmusi nagu imestus, hämmastus, uudishimu. See on uutes muljetes orienteerumise emotsionaalne külg. Mingi asi, elusolend või arusaamatu nähtus muutub emotsionaalse seisundi objektiks enne, kui seostub selge vajadusega ja kutsub esile püsiva suhtumise. Sageli on niisuguste elamuste aluseks ainuüksi vajadus mõista "mis see on". Orienteerumistundmus pole püsiv ega pikaajaline ja läheb kergesti üle negatiivseks või positiivseks suhtumiseks objektidesse. (3, 20) 6 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID Emotsionaalseid seisundeid eristatakse emotsionaalse erutuvuse iseärasuste järgi, mis väljenduvad tundmuste tekkimise kiiruses, jõus ja kestvuses. Emotsionaalne erutuvus kulgeb eri juhtudel erineva kiirusega. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki,
Tunduste polaarsus (armastus-vihkamine), ambivalentsus (vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine), ebamäärasus (uued olukorrad). Vastandlik olukord lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge ei saa kaua püsida, sest ta destabiliseerib isiksuse, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Võib läbi elada aktiivsusseisundina või hoopis pidurdusseisundina. Orienteerumisrefleksile rajanev orienteerumistundmus muutub selgeks emotsionaalseks suhtumiseks niipea, kui ta seondub mingi konkreetse vajadusega. Emotsioonid intensiivsus, polaarsus, kestus Emotsioonid hindavad, ergutavad/pidurdavad aktiivsust, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad isiku suhtumist ja eelistus ning on kommunikatsioonivahendiks. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. Emotsiooni tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusu või väärtusi.
annaabi.ee 
