(sõnaline või piltlik). Olulisim erinevus on materjali korrastamises ja informatsiooni ümbertöötamise viisis st mõtlemistüübis. Vasak poolkera suunab analüütilist, parem aga sünteetilist mõtlemist. Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel. Mõtlemisel on juurdlev ja otsiv iseloom. Juba loomadel esineb refleks teada saada ,,mis see on?", see ajendab neid tutvuma uute ärritustega. Inimesel on see muutunud teadlikuks uurimis- ja orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja . Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel. Mõtlemise areng jaguneb: · Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus;
Olulisim erinevus on materjali korrastamises ja informatsiooni ümbertöötamise viisis st mõtlemistüübis. Vasak poolkera suunab analüütilist, parem aga sünteetilist mõtlemist (Sõerd1992:14-15). Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel. Mõtlemisel on juurdlev ja otsiv iseloom. Juba loomadel esineb refleks teada saada ,,mis see on?", see ajendab neid tutvuma uute ärritustega. Inimesel on see muutunud teadlikuks uurimis- ja orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja (Sõerd1988: 63). Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel (Sõerd 1992: 155). Mõtlemise areng jaguneb: · 1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3
annaabi.ee 
