seal ringi liikudes. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. 2 Seda spordiala saab harrastada igas vanuses igas kohas ja ta ei sõltu aastaajast. Orienteerumine jaguneb üheksaks erinevaks alaks: 1) Suundorienteerumine 2) Valikorienteerumine 3) Märkesuusatamine 4) Rattaorienteerumine 5) Pargiorienteerumine 6) Trimmi- e. terviseorienteerumine 7) Päevak 8) Mitmepäevak 9) Rogain e. orienteerumismatkamine Orienteerumine Eestis Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade orienteerumisjooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II
Rattaorienteerumine - Rada läbitakse rattaga. Pargiorienteerumine - Joostakse lühikesel rajal (võitja aeg 10-15 minutit). Trimmi- e. terviseorienteerumine - orienteerumise harrastamine trimmi jõudmiseks ja seal püsimiseks. Levivormid - püsiradade läbimine, päevakutest osavõtt. Päevak - kindlal nädalapäeval toimuv üritus, näiteks orienteerumisneljapäevak. Mitmepäevak - järjest mitmel päeval toimuv üritus, tuntud 3-, 4- ja 5-päeva-orienteerumised. Rogain - Rogaining on orienteerumismatkamine kestusega 6...24 tundi. 1.5 Kaardi tingmärgid Selleks, et neid oleks lihtsam meelde jätta on iga objekti grupp esindatud kindla värviga. Musta värviga on märgitud kaljud kividega ning kõik mitte looduse poolt tekitatud - alates teekestest, lõpetades majadega. Pruuniga on märgitud igasugused reljeefi vormid - künkad, lohud ja orvandid. Sinise värviga on märgitud kõik, mis puudutab vett - alates ojakesest, lõpetades sooga
annaabi.ee 
