1. Järelkalkulatsioon Järelkalkulatsioonis võetakse kokku kõik projekti kulutused ja võrreldakse neid saavutatud tulemustega. Järelkalkulatsiooni struktuur peaks olema analoogne algselt kasutatud eelarve struktuuriga. Järelkalkulatsiooni eesmärgiks on anda informatsiooni: projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlemiseks, hindamiseks kvaliteedikulude hindamiseks edaspidiste projektide jaoks orienteerivate näitarvude ja kogemuste kogumiseks. Projekti järelkalkulatsiooni eesmärk on projekti käigus loodu majanduslik analüüs. Järelkalkulatsioon annab võimaluse otsustada, kuidas ressursse järgnevalt kasutada ning selgitada, mida teha tulevikus paremini ja kuhu on vaja investeerida. 2. Kõrvalekallete analüüsimine Projektide puhul esineb peaaegu alati kõrvalekaldeid plaanitust. Kõrvalekaldeid on mitmesuguseid,
juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks. Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Mõtlemine
annaabi.ee 
