kogumi (näiteks "filmidramaturgia", "muusikadramaturgia", "reiidramaturgia"). Dramaatikas on · Dialoogiline otsekõne (võib olla ka monodraama, siis peab olema tugev sisemine dialoogilisus, tihe seos esitamissituatsiooniga, distantsi puudumine kõneleja ning kõneldava (aine) vahel ) · Kõne tegevuslik kõne abil sooritatakse kõneakte, tegevusi · Aegruum olevikuline · Orienteeriutd teatrile (vrd lugemisdraama - teatri jaoks liiga suur maht, erakordselt arvukas tegelaskond, ebamugavalt keeruline probleemistik, lavatehnilisi võimalusi ületav kujundus vm.) Enamasti (kuigi mitte alati) on nii näidendi kui ka romaani või jutustuse aluseks (draama ja eepika sarnasus) lugu. Erinevusi on rohkelt: · Draama on vormilt suletud, proosas võib liikuda rohkem. Draamas ei ole jutustajat, tegelased peavad olulise edasi andma.
Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega. 7. Riigivormid. Õpetus riigivormidest lähtub tratsiooniliselt Aristotelese vastvavast käsitlusest. Kus riigi vorme võib jagada demokraatlikeks ja aristokraatideks. Aquino Thomase ideaaltüübis leidub valitsemises nii elemente aristokraatiast kui demokraatiast. N. Machiavellilt pärineb monarhia ja vabariigi eristus. Kaasaegne riiklus on orienteeriutd demokraatilae ja selles mõttes on ta seotud Aristotelese riigivõimu käsitlusega. Riigivormid aga sarnanevad rohkem segasüsteemile, kus rahvas valib paralmendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (monarhia). Näitavad, kuidas on organiseeritud riigivõim (riigi valitsemise vormid), millistel põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus (riikliku korralduse vorm) ja milliste vahendite ning
annaabi.ee 
