kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele. · Sotsiokultuuriline õppimiskäsitus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. · Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Sotsiokultuuriline nägemus rõhutab rühmakaaslaste ja täiskasvanu suunamise tähtsust õppimises
ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele. - Transtsendentaalne reduktsioon tunnetuse rõhuasetuse muutus objektile orienteerituselt tunnetusaktile. Tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Filosoof tegeleb objekti olemusega. - Fenomenoloogiline reduktsioon eideetiline + transtsendentaalne st. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (subjektiivse) kogemuse piiridest. - MARTIN HEIDEGGERI TEHNIKAKÄSITLUS
Viimase raames fikseeritakse organisatsiooni juhtidele võimalus osta mingi aja jooksul teatud kogus kindlaks-määratud hinnaga aktsiaid. Kui sellel perioodil aktsiate hinnad ka tõusevad, saavad nimetatud isikud osta aktsiaid endise hinnaga. Grupi töötasustamist kasutatakse siis, kui indiviidi töötulemusi on raske mõõta või kui grupitööd väärtustatakse kõrgelt. See võimal-dab siduda töötajate töötasu kogu organisatsiooni töötulemustega. Olenevalt koostöö tasemest ja orienteerituselt grupile, allüksusele või organisatsioonile valitakse sobivaim töötajate tasustamise vorm. 242 241 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 82. 242Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 282 - 289 Nagu varemkehtinud seaduses, annab töölepingu seadus valit-suse pädevusse kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestamise (§ 29 lg 5) ning keskmise töötasu maksmise tin-gimuste ja korra
annaabi.ee 
