Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käesolev essee üritab arutleda, mil määral on tema peamised ideed Lääne ja islami tsivilisatsioonide kokkupõrkest ikka veel relevantsed. Huntingtoni teeside kõrval keskendub essee ka tuntud Palestiina päritolu kirjandus- ja kultuurikriitiku Edward Saidi kirjutistele orientalismist, milles ta kritiseerib Lääne tsivilisatsiooni eelarvamusi islami suhtes. Huntington leiab, et Lääne allakäigul on kolm peamist iseloomustavat tunnust. Esiteks on see aeglane protsess. Võrdluseks toob ta S-kurvi: algul mõõdukas, kuni viimaks järsk kiirendus enne põhja jõudmist. Teiseks leiab Huntington, et allakäik ei kulge otsejoones – see kulg on väga ebakorrapärane, mis aeg – ajalt asendub hetkeliste tõusumomentidega.
Peategelane on helilooja, kes saavutab oma võimete tipu, kuid sellele järgneb kiire langus, süüfilise põhjustatud vaimuhaigus, füüsiline ja vaimne allakäik. See on paralleel Saksamaa tõusu ja langusega. Hermann Hesse oli saksa-sveitsi kirjanik, tema isa oli baltisaksa päritolu, vanaisa aga lõpetanud Tartu ülikooli ja tegutsenud arstina Paides. Hesse oli patsifist ja huvitatud orientalismist. Tema romaanid on kasvatus- ja arenguromaanid, keskendunud isiksuse kujunemisele. "Stepihunt" on kirjanikust, kes elab korralikku kodanlaseelu, kuid vihkab keskpärast elu. Ta tahab kaugeneda konventsioonidest, usust, perekonnast, rahvusest, elukaugest vaimuelust ja kultuurist. "Klaaspärlimängu" (1943) tegevus toimub utoopilises Kastaalias ideaalsel vaimsusemaal, mis tegutses religioosse ordu põhimõttel
annaabi.ee 
