Ludwig II-st lummasid ka Idamaad, nii nende toredus kui võim ja vägi. Ta luges vastavasisulisi raamatuid, armastas idamaiseid pilte, ostis kangaid Tunisest ja vaipu Pärsiast, nautis Massenet' ooperit ,,Lahore kuningas" ning India muinasjututükki ,,Urvasi", mille tarvis ta tellis liikuvad dekoratsioonid. Roomalsed ja prantsuse rüütlid hindasid paabulindu praetult, täidetult ja koos trüflitega- nõnda ka Ludwig. Kuid kõige enam hindas ta paabulindu kui orientaalset suurusjärki kuninglikkuse vapilindu. Ta ihaldas endale nõnda suuri ja tugevaid paabulinde, kes oleksid jaksanud teda koos väikese vankriga vedada. Lõpuks unistas ta sellest, kuidas paabulinnutiibadest kantud lennumasinaga üle mägede liuelda. Romantika, mida kuningas vaimusilmas ette kujutas, oli ühteaegu retrospektiivne ja kreatiivne. Nii piltides kui ka sisearhitektuuris tuli selgelt esile Ludwigi soovitud stiililine mitmekesisus gootikast kuni romantikani
Sitsiilias kuulsaim Kreeka linnriik oli Sürakuusa. Sitsiilias puutusid kreeklased kokku ka foiniiklastega. Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati. Etruskite päritolu ei teata aga Herodotos on öelnud, et nad tulid Väike-Aasiast näljahädade sunnil. Kirja etruskid laenasid kreeklastelt aga nende keelt ei tunta. Etruski kultuuris on palju Kreeka mõjusid aga ka orientaalset ja originaalset osa. Ühiskond oli kihistunud, kõrgeima kihi moodustas ülikkond kes olid ühtlasi preestrid (nim. lukumoonid). Etruskid olid tuntud oma ennustuskunsti poolest, ennustati looma maksa järgi. Selline ennustusviis oli tuntud ka varem, roomlased võtsid selle üle. Etruskid püstitasid linnu, aga neil ei tekkinud ühtset riiki. Etruskid hakkasid tugevnema 6saj eKr ja nende alla langes ka Rooma linn. Etruskite hilisemast
annaabi.ee 
