silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka. ·Orhidoidne mükoriisa- mükoriisa, kus seen moodustab juurte välimistes rakkudes tihedaid kerakesi ehk peletone. Seened on enamuses ektomükoriissed. Ei arene orhidoidse mükoriisa puhul ei seenmantlit ega Hartigi võrgustikku. 11. Kas ja kuidas mükoriisa mõjutab taimedevahelisi suhteid? Hüüfisidemed taimede vahel ,,toidutorud" ja ,,ühisabi kassad" Toidutorude puhul toimub C ülekanne mööda hüüfi. Seenekeskne lähenemine: C jt ained liiguvad ühe taime risosfäärist teise taime risosfääri, kuid need kasutatakse/talletatakse seenestruktuurides. CMN Common Mycorrhizal Network. Tagab C vahetuse sama liigi või erinevat
harunedes moodustavad tiheda nn Hartigi võrgustiku. Ektomükoriisa moodustub sümbioosis paljude tuntud metsaseentega (nt kukeseened, mitmed puravikulised jt). 42 Lisaks eelpool nimetatutele tuntakse veel mitmeid mükoriisatüüpe, mis esinevad vaid teatud kindlatel taimeliikidel või –sugukondade esindajatel. Näitena võib tuua orhidoidse mükoriisa (esineb ainult käpalistel) ning erikoidse mükoriisa (esineb kanarbikulistel). Kuigi seenjuurt esineb looduses kõikjal, ei pruugi seene ja taime suhe alati olla vastastikku kasulik. Sageli võib seen peremeestaimel ka parasiteerida, kasutades ära 10 … 15% taime toodetud assimilaatidest. Eriti avaldub seene parasitism fosforiga rikkalikult väetatud muldadel, kus seenel puudub vajadus ammutada peremeestaimele toitaineid. Sellistes tingimustes võib mükoriisa
annaabi.ee 
