rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2) 5 Ka Eestis võib territooriumi väiksusest hoolimata näha käpaliste levikus üsna suuri erinevusi. Lubjarikkamate muldadega ja mõneti merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpaliseliike rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõvermaa, üldse aga Loksa Aegviidu Kilingi-Nõmme joonel asuv loodusmaastike ala. (2) Orhideeliikide arvukus pole Eestis olnud püsiv. XIX sajandil Saaremaal kasvanud lutikkäppa Orchis coriophora (Foto 4) pole käesoleval sajandil leitud, viimane leeder-sõrmkäpp leiti Saaremaalt 1901. aastal. Kuid on ka rõõmustavat: 1974. aastal määras Zoloogia ja Botaanika Instituudi botaanik Vilma Kuusk Mandri-Eestist leitud Ruthe sõrmkäpa, 1989.a. juunis leidis põline hiidlane, bioloog Taavi Tuulik Hiiumaalt lääne-sõrmkäpa. Liikide arvukuselt avaldab
külmetab orhideed ära. Regulaarne kontroll kahjurite vastu aitab neid õigeaegselt tõrjuda. 11 2. ORHIDEE LIIGID JA ÕIED 2.1. Orhideede ladina keelsed nimetused eesti keeles Maailmas kasvab looduslikult 22500 orhideeliiki 779 perekonnast. Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur
annaabi.ee 
