noortest taimedest. Looduskaitsjad seisavad seal silmitsi keerulise probleemiga, soovides küll istutada baobabimetsi, kuid teisalt kaitsta ka suurt hüppurrotti. Saare lõunaosas asub väike Berenty kaitseala, kus hiigelsuurte tamarindipuude vahel lendlevad ühed maailma suurimad nahkhiired. Berenty elab hulgaliselt kassleemureid, kes kõnnivad väärikalt külastajate ees, tunnistades neid oma oranzide silmadega. 1000-st Madagaskari unikaalsest orhideeliigist kasvavad paljud Montagne d´Ambre rahvuspargis saare põhjatipu lähedal. Samas pole mitte kogu Madagaskar lopsakalt roheline, kuna metsade mahavõtmine ja põletamine on mõnedes piirkondades teinud oma töö. Saare idaranniku jõed on punasest savist, mis pärineb kunagisest haljendavast mägipiirkonnast. MADAGASKARI PRIMAADID Primaadid on bioloogiliselt sarnased inimahvidele (simpansidele, orangutangidele), inimestele, samuti gibonitele, siamangidele ja pärdikutele
jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha
annaabi.ee 
