kutsuvalt välja pandud klaasvaasides või disainanumas, sageli kaunistatud veel erksavärviliste lintidega. Ja loomulikult saab neid osta orhideekasvatajailt spetsiaalsetest kasvandustest. Sealt võib leida ka mõne haruldasema, eriliselt otsitud ja kollektsionääride silmis väärtusliku isendi. Tänapäeval on orhideed suhteliselt "odav" tarbekaup, kuid samal ajal on nad aga ka hinnalised ilu kandjad ja kollektsionääride silmis elitaarsed, erilised. Igal juhul on jäänud seoses orhideedega inimeste teadvusse midagi müstilist. Sõna ,,orhidee" toob kujutlusse ikka midagi salapärast ja kauget mõte rändab Amazonase selvasse või troopilise Aasia dzunglitesse. (1) 3 2. Orhideede ajaloost Sellest ajast, kui Heidelbergi botaanika professor Tabernaemontanus (Jacob Diether) kirjeldas 1588. aastal oma herbaariumis esimest Ameerika orhideed, on Euroopasse toodud miljoneid taimi
iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie 6 bioloogilisi omapärasusi võrreldes teiste orhideedega. Keskenduti nektari ja selle eritumise teemadele (wiczkowska & Kowalkowska, 2015). Neljandas artiklis vaadeldakse lehitut pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on välja toodud metsaraie, kasvukohtade vähenemine, trampimine, herbivoorsus ja kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee,
annaabi.ee 
