Ilmselgelt vajutas 1905.a. revolutsioon ühistegevuse sordiini alla. Kontroll tugevneb veelgi esimese Maailmasõja eel ja ajal. Sellest annab tunnistust sisemine kirjavahetus Eestimaa kuberneri kantselei ning sama kubermangu ühiskondlike organisatsioonide osakonna vahel. Jälgimine organistatsiooni juhtide üle on tugevnenud ning kantselei on nn ,,kahtlaste isikute kartoteeki''. 1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt....????. 1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest
Vabariigi iseseisvumisele de facto tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis Bordeauxsse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. Vabadussõja puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati Bresti ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoni ülemaks oli Eesti sõjaväeatašee Prantsusmaal alampolkovnik Richard Luik, tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant August Orgussaar. Põhiliseks tegevuseks oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine[12]. Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus Operatsioon Albion, 12. oktoober (29. september) – 19. oktoober 1917 (6. oktoober ukj), Saksamaa keisririigi vägede Lääne-Eesti saarte vallutamisoperatsioon[19]; 29. septembril (12. oktoober ukj) 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa
annaabi.ee 
