pooleks. Kaaslane mõtles veidi ja ütles siis: "Ma arvan, et ei. Kaevata oskab ju igaüks" Kurg ei andnud aga asu. Lõpuks Mõttetus nõustus, salakaval naeratus näol. "Mine too sina labida!" hüüdis Mõttetus ja läks koobaste juurde. Kure-härra aga jooksis tuhatjalu ehitusplatsile labida järele. Ta kiirus oli niivõrd suur, et küünised jätsid maasse piklikud sügavad augud, mis veel tänapäevalgi näha on. Me kutsume neid `orgudeks`. Mõnedesse on vesigi sisse sajanud ja nii on järved tekkinud, kuid see on juba teine legend... Tagasi Kureonu poole pöördudes vaeseke jõudis labidaga koobste juurde tagasi, kuid Mõttetust seal enam polnud too oli juba õnnelikult Kanaarisaartele puhkusele sõitnud. Ahne kurg jäi aga pika ninaga, kuid vähemalt tegi ta ühe kasuliku heateo tõi siia maailma orud, mis veel praegugi näha on.
Montessori tegi ettepaneku, et hariduse revolutsioon ehitataks inimeste reageeringutele, mis teeks võimalikuks nende täieliku arengu ja kohanemise keskkonnaga. (Montessori education...). Hariduse süsteem, mille Montessori lõpuks välja arendas, põhines tema tähelepanekutel ning sisaldas kolme olulist elementi: ettevalmistatud keskkond, ettevalmistatud täiskasvanu ja vabadus koos kohusetundega. Montessori pedagoogika oli jagatud tippudeks ja orgudeks. (Polk Lillard 1996). Montessori loodud keskkond võimaldab lapsel tunda kindlustunnet, see on koht, kus lapsed saavad tegeleda neile huvipakkuvate teemadega ja sealjuures tunda ennast turvaliselt, usaldades endi võimeid. See psühholoogiline turvalisus on seotud korralikult struktureeritud keskkonnaga, mis annab lastele impulsi proovida rohkem ja uurida teadmatut, kaasa arvatud ebameeldivaid fakte elust. Eesmärgiks on aidata last hakkama saada ebaõnnestumiste ja
Madalamad mereäärsed alad eraldatakse tammidega ja pumbatakse neist vesi välja. Moodustuvad poldrid, mis püsivad maismaana vaid inimese kaasabil. Hollandis, kus 7 möödunud sajandil hakati arendama maailma võimsaimat vesiehitustehnikat, on nüüdseks ca 40% territooriumist allpool Põhjamere veepinda. Omapärasteks tehisvallideks või -orgudeks on kogu maailmas maanteede (ca 21 milj. km) ja raudteede (ca 1,24 milj. km) tammid, mis kulgevad läbi mitmesuguste reljeefitüüpide. Eesti kõrgeimateks tehispinnavormideks on aherainemäed ja tuhaterrikoonikud Kirde-Eestis. Negatiivseteks pinnavormideks on maavarade kaevandamisel kujunenud ammutusnõod ja tehisveekogude nõod (Paunküla, Soodla, Põlva jt.). Varingunõod on tekkinud kaevanduskäikude sissevarisemisel.
annaabi.ee 
