Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud Tõus maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis
lainete kulutav ja kuhjav tegevus - rannavall – tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1–2 m kõrgune umaasäär – rannajoonega enam-vähem rööbiti paiknev pikk ja kitsas kuhjepinnavorm meres, mis ulatub üle veepinna ja mille üks ots on maismaaga ühendatud fjordrannik – rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest laguunrannik – maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik skäärrannik – kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik järskrannik – järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik laugrannik – lauge reljeefiga rannik mäeliustik – liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole
annaabi.ee 
