Dionysose endaga. Kuigi suur osa kreeklastest piirdusid vaid dionüüsiatega, olid olemas kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil puudusid sugude vahelised erinevused ning lõikasid läbi kuulumise piiratud ühiskonda. Hullumeelne alkohooli pruukimine koos kõik võimalike seksuaalfantaasiatega tekitasid inimestes tõelise vabastustunde (võib võrrelda Eleusiani müsteeriumitel õudust tekitavate vaatepiltidega). Sellise joovastuslik-orgialiku iseloomu tõttu polnud salajastele müsteeriumitel preestreid ega perekondi, kes rituaalide eest pidid hoolt kandma. Nii leidis müsteerium endale osalejad ise koguti kokku ning anduti Dionysosele. Legend :Kultuslik ja legendaarne ametüst Ametüsti nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast amethystos, mis tähendab mittejoovastavat. Nimelt uskusid vanad kreeklased, et kui alkoholi pruukides kanda endaga kaasas ametüsti, kaitseb see purjujäämise eest
kartis teda ning püüdis tema eest põgeneda. Kui teised jumalad nägid, et tüdruk ei suuda pakku joosta, muutsid nad ta pillirooks. Kuna Paan ei osanud teda teistest pilliroogudest eristada, lõikas ta neid mitu tükki ja tegi pilli, mida tuntakse paanivilena. Tuntuim kaksikvilepill on aulos, vana-Kreeka roopill, mida valmistati juba 2800 eKr. Kumbki vile oli 50 cm pikkune koonuseline toru 3 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel. Põispilli tuntakse 9. sajandist. Seda mängiti puhudes läbi lühikese toru loomapõide, mille külge oli kinnitatud roog. Põis oli õhureservuaar nagu torupillikott. Põiest väljuva pilliroo sees olid sõrmeavad. Torupill
annaabi.ee 
