konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides Roomas. Seal küpses tema talent. Väljaarvatud see aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel. Tema muusika Ta on kirjutanud muusikat mitmes zanris. Näiteks laule ja orgestriteoseid. Kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetud Saksast ja Itaaliast. "carmen" Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" Esietendus oli aastal 1875. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees,
neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on
Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel elas ta üle väga palju ebaõnnestumisi. Siis algas sõda: Prantsuse Preisi sõda, mida ta ka oma loomingus kajastas. Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" (1875. aastal oli esietendus). Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni. Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt
annaabi.ee 
