Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma
1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda KeppOjastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda KeppOjastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel
1940 organiseeriti ümber arhiivindus Eestis. Üldist arhiivinduslikku juhtimist teostas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus. Arhiivide Talitusele allutati ENSV Riigi Keskarhiiv Tallinnas ja Riigi Keskarhiivi Tartu osakond (Tartu muutus filiaaliks) ning 10 linna- ja maakonnaarhiivi. (Viimased organiseeriti vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõuogu määrusele 10.12.1940 "Linna- ja maaarhiivide organiseerimisest ESNV-s".) 24.08.1940 jõudsid Tallinnasse Moskva esindajad Fomin ja Organov, kes panid paika uue struktuuri ja koosseisu. Direktoriks jäi O. Liiv, üks tema senistest asetäitjatest August Sildnik pidi aga lahkuma (Sildnik küüditati 1941 perega, suri asumisel 1955). 4. septembril 1940 kuulutas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kõik dokumentaalsed arhiivimaterjalid riigi omandiks. Riiklikesse arhiividesse tuli üle anda nii tegutsevate kui likvideeritud, natsionaliseeritud asutuste, organisatsioonide riiklikku väärtust omavad arhivaalid. Tegutse-
annaabi.ee 
