vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka tõustes toimuvad järgmised muutused Na,K seebis kõigepealt korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks Esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades: pinnase vahetusmahtuvus Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi
vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste
süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi, organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 6.6 KLASSIFIKATSIOON DISPERSIOONIKESKKONNA JA DISPERSE FAASI OSAKESTE VAHELISE MÕJU ALUSEL 1. Lüofoobsed süsteemid. Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Seal on osakeste vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks
agregaatolekust spetsiifilisi nimetusi. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi,organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) Aatomid ja molekulid ühinevad ja moodustavad ideaalse väikese kristalli. Kristall kasvab, aga see jääb peatselt katki, kuna kristalli moodustamise agregaadid 'lähevad tülli' ja kasvamine peatub. See on tuum, mis
annaabi.ee 
