TSÜTOPLASMA Tsütoplasma on homogeenne, valguline vesilahus, mis sialdab mitmesuguseid biomolekule orgaanilisi ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol.
TSÜTOPLASMA Tsütoplasma on homogeenne, valguline vesilahus, mis sialdab mitmesuguseid biomolekule orgaanilisi ning anorgaanilisi (ioonid) aineid. Pärituumsete tsütoplasma on pidevas liikumises kiirusega 3...10 µm/s. See liikumine on kindlustatud mikrotorukeste tekke ja lagunemisega. Põhikomponendiks on vesi (70-80%, osadel mageveetaimedel kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol.
moodustamisega. rakuinklusioonid ehk rakusisaldised - nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas tekkinud või väljaspoolt hangitud mitmesuguseid elutu aine moodustisi. Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 3) Kudede mõiste ja jaotus kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus: Epiteelkoed e. epiteel (ka 4.vastus) siia kuuluvad katteepiteel ja näärmeepiteel. Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta- misega
oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega. Rakuinklusioonid ehk rakusisaldised- nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas tekkinud või väljaspoolt hangitud mitmesuguseid elutu aine moodustisi. Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 26. Mitoos Rakkude paljunemine- rakud paljunevad jagunemise teel. Ainsast emarakust tekivad kaks tütarrakku. Eristatakse harvemini esinevat amitoosi ja mitoosi e. karüokineetilist raku jagunemist. Esineb ka meioos. Amitoos tuuma ja tsütoplasma struktuur säilivad ja rakukeha koos tuumaga nöörduvad enamvähem kaheks võrdseks osaks.
purpur bakteritest ja sisenesid eukarüootidesse rohkem kui miljard aastat tagasi. Enamus mitokondrite valkudest(ensüümidest) kodeeritakse tuuma genoomis olevate geenide poolt. Tuumas olevad mt geenid on sinna tegelikult transponeerunud. Kloroplastid põlvnevad fotosünteesivatest tsüanobakteritest. Tsütoplasmaatiliselt ülekantavate geenide poolt määratud fenotüübilised tunnused varieeruvad väga suures ulatuses, sest nende geenide hulk on tänu mittevõrdelisele organoidide jaotumisele erinev. Mitokondri genoomi organiseeritus: mtDNA on kõikides aeroobsetes eukarüootsetes rakkudes, kus mitokondrid vastutavad energiavahetuses oksüdatiivse fosforüleerimise eest (hingamine ja ATP tootmine). mtDNA genoom on rõngasjas ja sageli superspirliseerunud (mõnedel seentel ja ainuraksetel siiski ka lineaarne). On GC rikas, seepärast tuuma DNAst kerge eraldada tsentrifuugimisel. mtDNAs puuduvad histoonide sarnased valgud
annaabi.ee 
