Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri dirigendiks oli klavessiinimängija, spetsiaalset dirigenti siis veel orkestri ees ei olnud.) 1705.aastal lavastusid tema enda esimesed ooperid ``Almira´´ ja ``Nero´´. 1703.aastal külastas Händel Lübecki orelimaestrot Buxtehude'i. Tõenäoliselt oli reisi eesmärgiks organistikoht Lübecki kirikus, mille eakas Buxtehude pidi peagi vabastama. Buxtehude seadis aga tingimuse- kes tema tütre naiseks kosib, see ka magusa töökoha saab. Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid
Tänapäeval tõlgendatakse Tamberg, Lepo Sumera, Raimo Kangro, professionaalsus nõuded; III ärkamisaeg andis võimaluse kammerlikumas aega tegeldi loominguga põhitöö kõrvalt Rostrumi peaauhinna toonud H. Tulve neid aga väbamalt, eelistatakse kammerlikumaid Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve jt. laadis isikupära esilekerkmisele. (organistikoht kirikus, õpetajakoht koolis). ,,Sula" on näiteks loodud zanre. Tänased loojad/ interpreedid on suuresti sümfooniaorkestrile ja didgeridoole), euroopaliku ettevalmistusega (soome, rootsi, süntesaator kombineeritult arvutiga,
mispeale anti poiss Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow käe alla. 1702 astus ta Halle ülikooli, kus õppis õigusteadust. Kuid kuna Halles polnud tema muusikalistele abitsioonidele ruumi, siis lahkus ta 1703. aastal Hamburgi. I Hamburg(1703-1706) Hamburgis sai temast esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, seejärel orkestrijuht ning 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „Almira“ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada organistikoht, kuid tingimuseks oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. II Itaalia ja Hannover(1706-12) 1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli suur menu
annaabi.ee 
