Kuid orelisonaadi on õpilasaastail loodud veel tema teoseid mängiti 1920.-1930. aastatel sonaat viiulile ja klaverile , prelüüd ja 14 välisriigis , mis on päris hea saavutus . fuuga orelile, avamäng sümfooniaorkestrile Nii Eller kui ka Kapp ,. Mõlemad on "Don Carlos". Peale konservatooriumi tegelenud pedagoogitööga. Elleri juures lõpetamist järgnes praktiline muusikutöö õppisid muusikateadlased ja interpreedidki , Peterburis(organistiamet,orelikontserdid,era ta oli pedagoogitöös väga nõudlik. Ta tunnid,sümfooniakontserdite juhatamine) nõudis , et kõik mis noodipaberile jääb , Selle kõrval valmisid orkestriteos peab olema põhjalikult kontrollitud. "Serenade triste", mõningad soolo ja koorilaulud. Oli ka muusikakooli direktor. Side Eestimaaga püsis.
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna
annaabi.ee 
