Kui mingi antigeen sattub inimese verre, siis toodetakse temaga võitlemiseks antikehad, mis sobivad ainult selle antigeeni hävitamiseks (nagu võti lukule). Näiteks, kui laps haigestub tuulerõugetesse (tekitaja on viirus), siis organism hakkab tootma antikehi selle viiruse vastu. Kui mingi aja pärast sattuvad organismi uuesti tuulerõugete viirused, siis antikehad on olemas ja viirused hävitatakse kiiresti ning inimene ei haigestu. Organisteks, mis toodavad immuunsüsteemi töös osalevaid rakke on: luuüdi; harknääre ehk tüümus (toodab T-lümfotsüüte), mis on suurim murdeeas ja siis hakkab vähehaaval taandarenema, kuid ei kao ka vanemas eas päriselt; lümfisõlmed (toodavad B-lümfotsüüte); põrn, mis toodab erinevaid vererakke. Kuna neid vererakke toodavad ka teised elundid, siis trauma korral (näiteks põrnarebend), on võimalik põrn eemaldada ja inimene saab edasi elada ka põrnata
b) Mittesuguline paljunemine I. erinevad võimalused ja osata tuua näiteid, kes sellist viisi kasutab • Pooldumine – vanemorganism jaguneb kaheks – bakterid, algloomad • Pungumine – järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ja eraldub küpseks saanuna – pagaripärm, hüdra • Taimede vegetatiivne paljunemine – uus organism tekib teimekudedes olevatest eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest, organisteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid – paljud taimed • Paljunemine spooridega ehk eostega – spoorist kasvab uus organism – seened, sõnajalad II. eelised ja puudused sugulise paljunemise ees • Kiire, kõik on omavahel sarnased – kerge hävida c) Moone I. Selgroogsetel (konnad, kalad). Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse? • Konnad – kullesed- • Kalad – vastne-maim II. Selgrootutel
annaabi.ee 
