Käte pesemine on hea, mis sest, et nahal mikroorganismide hulk suureneb. Kuid kui me ennast palju peseme ja puhastame kaovad meie sõbralikud mikroobid ära. (www.arkaadiapuhastus.ee) Haigused ja vaktsiinid. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismini. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort,
Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini). Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast pärit hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. Osade loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni (amööb). Ainete transport läbi rakumembraani Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anrogaanilised ja orgaanilised ained. Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab
1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade Sõna ,,evolutsioon'' toodi bioloogiasse 1792. aastal tuntud teadlase Charles Bonnet' poolt, kes tähistas sellega isendi arengut. Tema vaate kohaselt seisneb isendi areng munarakus või seemnerakus algselt olemasoleva pisitillukese organismi järkjärgulises ,,lahtihargnemises'' ja kasvamises. Evolutsioon tähendas järkjärguliste muutuste rida munast täiskasvanud organismini. Alates aastast 1852 omandas sõna ,,evolutsioon'' bioloogias täiesti uue tähenduse. Tuntud filosoof ja loodusteadlane Herbert Spencer nimetas evolutsiooni rasside ja liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul. Spencer mõistis ka seda, et see pidev organismide muutumine toimib keskkonnatingimuste toimel. Spenceri evulutsioonikäsitlust iseloomustab tema tuntud väljendus: ,,Kas on olemas omandatud tunnuste pärilikkus või pole olemas evolutsiooni.'' Kolakowski, L. (2008)
annaabi.ee 
