loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja
taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. AINERINGE BIOSFÄÄRIS Süsiniku ringe C on biofiilne aine, ta on kõikides organismilistes ainetes, olgu need valgud, rasvad või süsivesikud. Süsinik assimileeritakse e. sarnastatakse õhust fotosünteesiga. Taimedes tekib glükoos 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 mis tärklise, kui varuainenda talletatakse mugulates, risoomides ja teistes taimede osades. Taimedest toituvad loomad, kui elusorganismid surevad, siis töötavad laugndajad organismilise aineringi mineraalseks ja CO2 vabaneb õhku tagasi. Ka inimtegevusest vabaneb CO2 ja üha enam põletades fossiilseid kütuseid paisates õhku CO2. ÖKOLOOGILINE TASAKAAL, SEDA MÕJUTAVAD TEGURID JA TAGAJÄRJED Ökosüsteem: mets, järv või kogu biosfäär on isereguleruv tervik. Seal on aine ja energia vahetuse kaudu, seatud nii elusorganismid, kui ka eluta loodus. Nende seoste kaudu kujuneb ökoloogiline tasakaal. See on siis kui ökosüsteem püsib pikkaaega enamvähem muutumatus olekus
teadlikul soovil on ainult üks motivatsioon. Motiveerivad seisundid. Teatud mõttes on iga organismiline seisukord juba iseenesest motiveeriv seisund. Praeguse aja motivatsioonikäsitlused näivad aga jälgivat eeldust, et motivatsiooniline seisu on eriline, isepärane seisund, mis eristub teravalt muust organismis toimuvast. Kuid motivatsiooniteooria peaks just eeldama, et motivatsioon on konstantne, lõpmatu, hoovav ja kompleksne ning see on peaaegu iga organismilise seisukorra universaalne omadus. Inimene tunneb end tõrjutuna - staatiline psühholoogia rahuldub ja paneb punkti asjale. Aga dünaamiline psühholoogia vihjaks sellega palju muudki, nt sellisel tundel on vastukaja terves organismis (nii kehalises kui ka vaimses mõttes) ning selline seisukord viitab automaatselt teistele sündmustele. See aga sunnib inimest kiindumust tagasi võitma või hoopis hakkab vaenulikkus kuhjuma jne.
Kaitsemehhanismid: • Denial ehk eitamine • Distortion ehk moonutamine - juhtub sagedamini kui Eitamine. • Positiivne suhtumine – armastus, hoolimine, tähelepanu, hoolitsemine jne • Tingimustel positiivne suhtumine – ühiskonna poolt tulenev “vorm” • Väärtuse tingimused – kogemuse hindamine ühiskonnalt, teistelt üle võetud hinnangute alusel (eirates sisemist kogemust – ehk organismilise väärtustamise printsiipi). KOKKUVÕTE Indiviid eksisteerib muutuvas kogemuste maailmas, mille keskpunktiks on ta ise Isiksuse tähtsamaid püüdeid on enesega kooskõla Isiksus püüdleb iseseisvuse, spontaansuse ja kogu elu kogemuste integreerimise suunas Isiksuse muutuseks ei piisa vaid õppimisest, sinna on oluliselt haaratud ka muutus mina-pildis. Lühidalt, isiksus on midagi muud kui lihtne õppiv mehhanism.
annaabi.ee 
