on osaliselt hävinud. Kiirem kui primaare suktsessioon. 45. STRATOSFÄÄR on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13-45 km. 46. SÜNERGISM on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda. 47. TOIDUAHEL on toitumissuhete alusel reastatud organiside jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. TOIDUVÕRK omavahel seotud toiduahelad. 49. TROOFILINE TASE on toiduahela energiallikast olenev tase ökosüsteemis 50. TROPOSFÄÄR on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8-18 km kõrgusele.
põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Laktoos – piimas ja piimatoodetes sisalduv suhkur Biokütus – energia tootmiseks kasutatav orgaaniline aine, mis on tekkinud keskkonda hiljuti moodustunud organiside elutegevusest Bioremediatsioon – bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete eemaldamseks keskkonnast Biorelv – bioloogiline mürk või haigustekitaja, mida kasutatakse sõjas, et nakatada või tappa inimesi, teisi loomi või taimi Bioreaktor – suletud väliskeskkonnast, kuna väljaspool mirkoobid hävitaksid tööstuslike baktereid Bakteritega tehakse katseid, kuna kasvavad kiiresti, tarbivad vähe toitained, toodavad suurtes kogusdes ensüüme
Ökoloogia tegurid Ökoloogia on bioloogia teadusharu, mis uurib organismi ja keskkonna vahelisi sõltuvust. Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid: Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid on teised elusorganismid. Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele Päikeselt saabub maale valguskiirgus, mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10.
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg)
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Monohübriidne ristamine: - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. GENEETIKA JA MEDITSIIN 1. Mittepärilikud haigused, mille põhjus eiole DNA's. Organ ja organsüsteemide haigused(sugueludnkonna, veresoonkonna haigused), väärastunud eluviisidest (vähene liikumine, toitumine, suitsetamine, alkohol jms), keskkonna ja organism
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused : 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane
b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused : 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3