Tema ülesandeks oli politseiametnike üld- ja erihariduse arendamine, ametioskuste ja - osavuste tõstmine.(2: 46) Kolmas periood - 1923 -1936, oli spordiringide aeg. Politsei spordiring loodi Tallinnas 07.aprillil 1923.aastal. See kasvas välja jalgpallimeeskonnast ja jalgpall oligi algul spordiringi peamine ala. Põhikirja järgi pidi spordiring tegelema ainult kehalise kasvatuse arendamisega. (2: 47) Neljas ja viimane periood politseinike ühiskondlikus organiseerumises oli Politseiametnike kogude aastad 1936-1940. Põhikirja järgi oli politseiametnike kogude eesmärk: 1. politseiametnike koondamine ja liitmine üksmeelseks ametipereks; 2. ametioskuste arendamine; 3. ametiau ja kohusetunde kasvatamine; 4. seltskondlik kasvatus; 5. politseieetika ja distsipliinitunde sisendamine; 6. politsei ühistöö edendamine ja majandusliku omaabi korraldamine; 7. meelelahutuste võimaldamine.
Tihtipeale rünnakud ebaõnnestusid ja kui õnnestusid siis ei suudetud hoida oma positsioone piisavalt kaua. Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede edasiliikumise tempo. Piirkondlikud eripärad: 1) Üldnimetuseks kujunes metsavend, kuid erinevates piirkondades kasutati selliseid nimesi: Malevlased, Roheline Armee, Võru Kaitsekorraldus, Leisi valla Julgeoleku Komitee, Omakaitse. 2) Suurus: Vastavalt sõjategevuse käigule kujunesid erinevused metsavendade organiseerumises. Piirkondades, kus rinne kiiresti lähenes ei jõutud moodustada suuremaid võitlusüksusi ega baaslaagreid. Kesk-Eestis peale rinde peatumist tekkisid suuremad metsavendade rühmitused. 3) Relvastus ja varustus: Piirkonniti oli relvastuses suur erinevus. Viljandi metsavennad olid hästi toidetud, Virumaal metsavennad pidid nägema suurt vaeva toidu hankimiseks. Erna rühm: Põhja-Eestis koondas kohalikke metsavendi enda ümber Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud "Erna" grupp
annaabi.ee 
