kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega 3.Antropotsentrism- inimkesksus 20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata. Inimühiskond on keele, kultuuri, tehnoloogia, teadusega eristatud ja ei allu ökoloogilistele põhimõtetele ja piirangutele. Moderniseerumisteooria- loodust saab kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega. Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused on tähtsamad kui teiste vajaudsed. Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse
1903a asutati Sveitsis emigrantide poolt Läti sotsdemo ühendus, mille peamiseks rajajaks ja esimeseks eestvedajaks N. Valters, uuest voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid sünteesida mõlemat mida LSDTP välja jättis. Sotsialism ja rahvuslik külg. Valtersi loodud ühendusest kasvas välja esseeride partei, suurem tähelepanu rahvus- ja agraarküsimustele. uus vool lõpetab seega 20saj alguses poliitilise organiseerumisega, viis läti rahva politiseerumiseni. Uue voolu kõrval eksisteeris, traditsioonilisem rahvuslik liikumine. Põhitähelepanu kultuurhariduslikule seltsiliikumisele. Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku liikmuse algusaegade põhimõtetest, Valdemarsi põhiseisukohad. Põhivaenlased baltisakslased, tuli võidelda ka koostööd tehes Vene riigiga, mis tähendas ühtlasi lojaalsust vene võimule. Teine pool-
annaabi.ee 
