eksternina gümnaasiumikursuse 1907. a. kevadel, seega aasta varem kui ta oleks suutnud seda teha koolipingis. Sama aasta sügisel astus Vilms Tartu ülikooli õigusteaduskonda õppima ala, millest ta juba poisikesena oli unistanud. Ülikooli astumisel polnud tal kopikatki raha ja ka vanematelt polnud loota toetust, kuid küllalt oli Vilmsi kindlast tahtest. Ülikooli astunult liitub ta otsekohe demokraatlikult mõtlevate üliõpilastega, organiseerudes radikaalse ilmega EÜS ''Ühendusse''. See organisatsioon oli ametlikult asutatud alles eelmisel aastal, kuid tegelikult oli see möödunud sajandi lõpul algatatud demokraatliku illegaalse J. Jaaksoni, K. Pätsi, M. Martna ja teiste ümber koondatud ''jaakonlaste'' rühmituse legaliseerimine. Vilms oli üks EÜS ''Ühenduse'' tähtsamaid liikmeid ja tõusis seal aasta pärast esimeheks. ''Ühenduse üheks tolle aja kultuurilooliselt tähtsamaks ürituseks oli üle maa rohkete
tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides. Ühisnimetajana neile ressurssidele, mis peituvad osaliselt indiviidis, osaliselt sotsiaalses koostoimes ja osaliselt materiaalses keskkonnas võib kasutada mõistet kultuur. Kultuuri kuuluvad ka kõik füüsilised tööriistad artefaktid mida on täis meie argipäev. Nii intellektuaalsed, kui füüsilised tööriistad on märk inimese võimest omandada kogemusi ja rakendada neid oma eesmärgi saavutamiseks
annaabi.ee 
