ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. 3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craiki & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hydei & Jenkinsi (1973) katsed suunavate ülesannetega, 4) Mälu organiseerimise printsiibid on aluseks spetsiaalsete mälutehnikate e. mnemooniliste võtete väljatöötamisele, millest levinumad on mitmed verbaalsed organiseerimisviisid ning visuaalse kujutluse kasutamine ehk ,,asukohtade meetod (method of loci) ja sõnamängud (peg-word method) Kuidas parandada oma mälu: -tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia,-visuaalne kujutlus,-sõnamängud-välised abivahendid,-üleõppimine, jm MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti
See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Alati on võimalik osa vahemälust asendada teise infoga põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati uuesti vahemällu laadida. Vahemälu on ühe osa põhimälu koopia. Kui vahemälus kirjutab protsessor resultaadi, muudetakse vastavat osa ka põhimälus. Tavaliselt kasutatakse vahemälu realiseerimiseks staatilist muutmälu (SRAM). Organiseerimisviisid: Otsevastavusega vahemälu (direct-mapped). Üks lihtsamaid viise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Sellises mälus sisaldab aadress seega segmendi, ploki ja sõna aadressi. Odav ja lihtne, aga tsüklid teevad selle aeglaseks. Assotsiatiivne vahemälu (associative-mapped) ei ole jagatud segmentideks, kuid endiselt on olemas plokid. Aadress koosneb kahest osast, ploki aadress ja sõna aadress
annaabi.ee 
