Miks osades riikides kehtestati diktatuur ja osades jäi demokraatia Pärast I maailmasõda valitses Euroopas pingeline olukord. Olid loodud uued riigipiirid, impeeriumid lagunenud ja seega tekkinud ka paljud uued väikeriigid, nende hulgas ka näiteks Eesti, Soome, Poola ja muud Balti riigid. Uutes tekkindud väikeriikides valitses aga segadus poliitikas, sest enne oli kuulutud suurriikide koosseisu ja kõik otsused olid nende eest ära tehtud. Seega oli vaja valida riigikorravorm. I maailmasõda oli näidanud, et vanad demokraatlikud riigid nagu USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia pidasid vastu ja pigem tugevnesid. Seevastu, et suured monarhiad nagu Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria- Ungari ei suutnud katsumustele vastu panna, ega riiki koos hoida. Sedasi siis demokraatlike suurriikide eeskujul otsustasid uued väikeriigid esialgselt demokraatia kasuks. Nagu teada on demo...
probleemidest, millega parasjagu on tegemist. Tegevuse ja tegevustingimuste eristamise probleemispetsiifilisusest tähendab, et majandusanalüüsi põhimõttelist kaheastmelisust tuleb käsitleda suhtelise ja probleemikesksena. Tegemist on eelkõige metodoloogilise uurimisstrateegiaga, mis lähtub rohkem probleemi püstitusest kui vahetust objektiivsest reaalsusest. Tavapärases majandusteaduses vaadeldakse majandussüsteeme, konstitutsioone, õiguskorda, aga ka ettevõtte ja organisatsioonivorme enamasti tegevustingimustena, samal ajal käsitletakse konkreetseid poliitilisi meetmeid või ettevõtte juhtkonna otsuseid tegevusena. See ei ole siiski alati otstarbekas. Näiteks tegeleb siirdemajanduse uurimine just nimelt majandussüsteemide rohkem või vähem teadliku ja plaanipärase ümberkorraldamisega, konstitutsiooniökonoomika aga uurib, millal võivad üksikindiviidid jõuda üksmeelele põhiseaduse osas
koostööpõhimõtted selliselt, et ainus tõeline eduka töötulemuse mõjur on meeskonnaliikmete pädevused. Nn. lameda struktuuriga organisatsioonid saavad enam kasu virtuaalmeeskondade rakendamisest, sest need sobivad oma väärtuste poolest hästi sellisesse struktuuri toetades organisatsiooni pingutusi panna töötajad suhtlema pädevustest ja tööülesandest lähtuvalt, luues võimalikult suurt sünergilist efekti (Edwards, Wilson 2004). Vaatamata sellele, et nn. uusi organisatsioonivorme on nimetatud mitmeti (k.a. virtuaalsed, horisontaalsed, meeskonnad, võrgustikud jne.), siis reaalsuses on neis väga palju sarnast. Pigem ei ole tegemist olemasolevate tihti hierarhiliste struktuuride lammutamisega, et alustada täiesti algusest organisatsiooni ülesehitamist, vaid pigem on tegemist uute arusaamadega töö ja koostöö korraldamisest ning organisatsiooni üldisest funktsioneerimisest uutest juhtimise põhimõtetest. Klassikaliselt saab iga organisatsiooni
annaabi.ee 
