Juhid puutusid kokku probleemidega, kus alluvad ei käitunud selliselt nagu nad oleksid pidanud käituma lähtudes klassikalise teooria seisukohtadest. Seega uurijatel tekkis huvi, kuidas muuta efektiivsemaks just inimeste juhtimine. Neoklassikalise koolkonna esindajad lähtuvad seisukohast, et inimene pole mitte niivõrd omaette tegutsev indiviid organisatsioonis vaid organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult. Keskendutakse inimeste, töö ja organisatsioonivahelistele suhetele. Et muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust. Neoklassikaline (käitumuslik) käsitlusviis püüab aidata juhte paremini mõista inimeste käitumist töökeskkonnas kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia
Põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega. Tähtsat rolli mängivad org. sisene tööjaotus, ametikohtade astmelisus (vastutuse delegeerimise vajadus), distsipliin ning kõrge moraal. Uusklassikaline Ford, Maslow, McGregor, Follett Teooria keskmes oli inimene, kellest tuleneb kõik muu. Lähtuti seisukohast, et inimene pole mitte omaette tegutsev indiviid (ehk masin) vaid organisatsiooni aktiivne liige. Keskendutakse inimeste, töö ja organisatsioonivahelistele suhetele, sest edukaks tööks on tarvis sotsiaalseid inimesi, kes jagaks infot, kogemusi. Et muuta töötajate tegevus sihipäraseks ja ette planeeritavaks, tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ja arvestada tasustamisel ka töötajate huve, mitte lähtuda ainult omanike huvidest. Hakati rõhutama juhtide ja tööliste koostöö võimalikkust ja olulisust (eesmärgi täitmiseks peab juht eelnevalt konsulteerima täitjatega)
annaabi.ee 
