Elu keskaegses linnas Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sise...
Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse. Pimeduses ei saadud töid jätkata ja nii kui läks pimedaks tõmbuti majadesse ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem
annaabi.ee 
